Gu­rut­lih­tu Lap­pi bi­re guovl­luvál­ga­prográm­ma 2022 

Gurutlihtu Lappi bire ulbmilin leat nana ja olahahtti almmolaš bálvalusat olles Lappi guvlui. 

Mánát ja nuorat galget beassat álkit ohcat veahki buresveadjinbálvalusaid bealde  

Mánáid ja nuoraid buohta váttisvuođaid lea deháleamos dustet juo ovddalgihtii. Dát dárkkuha, ahte galgá bidjat návccaid árramuttu doarjagii, gárrenávnnas- ja mielladearvvašvuođabargui, skuvladearvvašvuođabálvalusaide ja ohppiidfuolahussii. Go váttisvuođaid duste árrat, de dat geahpeda seammás mánáidsuodjalusa šaddi goluid.  

Vai mánáid ja nuoraid sáhtášii doarjut, de Gurutlihtu Lappi bire ulbmilin leat:   

  • Lasihit nuoraidpsykiatriija resurssaid ja dustet hástalusaid, mat bohtet psykiatriija rekryteremis, ee. nu, ahte skuvlet lasi suorggi áššedovdiid. 
  • Bidjat návccaid nuoraid mielladearvvašvuođabargui ja fállat dohko vuollegis šielmmá bálvalusaid, nappo bálvalusaid, mat olahit nuoraid hui bures ja beaktilit ja maid mánát ja nuorat ožžot ee. skuvladearvvašvuođa bealde. Skuvlapsykologaid ja -kuráhtoriid meari galgá maid lasihit. 
  • Atnit fuola das, ahte go/jos ohppiidfuolahusa bálvalusat sirdojit nuppi organisašuvnna vuollái, de sirdin ii váikkut dasa, man njuovžilit árgabeaibarggut dahkkojit dahje dasa, man bures searvvušlaš bargu adnojuvvo árvvus. 
  • Fállat nuvttá eastadeami vuollel 25-jahkásaččaide olles Lappi guovllus. 
  • Muitalit mánáide ja nuoraide dain bálvalusain, maid sii sáhttet oažžut ja ohcat, vai sis lea álkit ohcalit dáid bálvalusaid nu bures go vejolaš, jos dárbbaša veahki. 
  • Doarjut mánáid ja nuoraid divššu “Iežas bargi” -ortnegiin, dasgo mánáide ja nuoraide lea ávki das, jos sis lea olles divššu áigge seamma dorvvolaš ollesolmmoš. 

Sosiálabálvalusat dárbbašit doarvái resurssaid 

Sosiálabálvalusat galget leat vuollegis šielmmá bálvalusat, nappo daid galgá oažžut bures ja álkit ja dat galget olahit olbmuid olles Lappi guovllus. Mii guottihat earret eará bearašbálvalusaid beallái bearašguovddášmálle, mas buot bálvalusat gávdnojit ovtta čujuhusas. 

Sosiálabálvalusaid bealde Gurutlihtu Lappi bire ulbmilin leat:  

  • Vuollegis šielbmá sosiálabálvalusat, maid doarjjan leat ovdamearkka dihte sosiálabargit doppe, gos áššehasat leat. 
  • Ovddidit sosiálabargiide vejolašvuođa váldit vuostá olbmuid gáiddusin, dasgo Lappi guovllus leat guhkes gaskkat, ja jos olbmot oččošedje bálvalusaid gáiddusin, de veahkki olahivččii sin háhppilit miehtá buresveadjinguovllu. Maiddái koronaáigi lea čájehan, man dehálaš lea oažžut bálvalusaid gáiddusin. Galgá goittotge muitit, ahte gáiddusbálvalusaid galgá fállat daidda olbmuide, geat bastet daid geavahit. Digibálvalusat galget leat easttaheamit ja buohkaid olámuttus. 
  • Lasihit mánáidsuodjalusa resurssaid earret eará nu, ahte lasihuvvojit bearašbargit. Olbmot dárbbašit konkrehta veahki ja buoremusat dán čoavdá nu, ahte almmolaš bálvalusat leat doarvái ollu. Maiddái ovdaleastadeaddji mánáidsuodjalusbargui galgá bidjat searaid, dasgo dat sáhttá váikkuhit mánáidsuodjalusa goluide boahttevuođas. 
  • Sihkkarastit olles Lappi buresveadjinguvlui sosiálabálvalusaid, mat leat ovttaveardásaččat, maid oažžu álkit ja mat olahit bures olbmuid. 
  • Sihkkarastit ahte leat doarvái ollu resurssat ja bargit. Sosiálasuorggi bealde lea dehálaš guldalit dábálaš bargiid oainnuid ja jurdagiid dalle go bálvalusat ovddiduvvojit, dasgo viiddis eanagottis sáhttet leat iešguđetlágan vuogit ja geavadagat. Seammás mii álggahat sosiálabálvalusaid bealde bálkáharmoniserema ja bargogovaid ovttaiduhttima. 
  • Sihkkarastit, ahte gárremirkobálvalusaide beassá bures ja álkit ja veahki oažžun lea guovddážis. Gárrenmirkkoklinihka heaittiheami maŋŋá šaddan bálvalusaid váilivuođa galgá čoavdit. 
  • Atnigoahtit rávvehatortnega fas árvvus. Rávvehatbálvalusat áinnas dárbbašit iežaset ruhtadeami mánnábearrašiid ruovttubálvalusaid várás vai rávvehagat besset ieža árvvoštallat ja mearridit das, geat ruovttubálvalusaid dárbbašit. Ná bálvalusat šaddet seammás njuovžilabbon. 
  • Hukset bearašguovddášmálle, mas buot bearašbálvalusat gávdnojit ovtta čujuhusas. 
  • Ovddidit gávnnadanbálvalusaid nappo dahkat gávnnadanbáikkiid iešguđet ahkásaš olbmuide miehtá gielddaid. Dán sáhttá dahkat ovdamearkka dihte nu, ahte bidjá sosiálabargiid dohko gos olbmot leat ja doarju hukset ja bajásdoallat eaktodáhtolašbargiid fierpmádaga.   

Dearvvašvuođabálvalusat galget leat buohkaid olámuttus Lappi guovllus 

Go olbmot ožžot divššu doarvái áiggil ja divššuin eastadit buozalmasvuođaid juo ovddalgihtii, de olbmot eai dárbbaš vealttakeahttá ohcalit divššu nu dávjá ovdamearkka dihte earenomášdivššu bealde. Divššu ovdaleastadeami sáhttá doarjut earret eará buresveadjinstrategiijain, mii sáhttá váikkuhit dikšungoluide ja lasihit gollobeaktilvuođa dearvvašvuođabálvalusaid bealde.   

  • Dearvvašvuođabálvalusaid bealde Gurutlihtu Lappi bire ulbmilin leat:
     
  • Ovddidit gáiddusvuostáiváldimiid maid dearvvašvuođabálvalusaid doarjjan. Gáiddusvuostáváldimiid ja eará digitálabálvalusaid buohta galgá muitit áššehasaid dárbbuid – digitálabálvalusaid ii galgga fállat dušše dan dihte ahte galget leat. Dat galget leat baicce heivvolaččat. 
  • Váldit eret áššehasmávssuid ja bargat dan ovdii, ahte dálkasiid ja mátkkiid oastima oktavuođas dat oassi unnu, man áššehas galgá máksit ieš – mávssut leat dál noađđin daidda geat dinejit unnán.  
  • Bidjat doarvái resurssaid mielladearvvašvuođabargui ja váldit vuhtii dan, man duođalaš mielladearvvašvuođakriisa lea. Gieldda/suohkana ja buresveadjinguovllu rolla mielladearvvašvuođabarggus galgá meroštallat dárkilit, vai olbmot eai báze bálvalusaid haga.   
  • Fállat divššu áiggil ja dikšu galgá leat ovdaleastadeaddji, dasgo dalle máŋggain olbmuin ii leat dárbu ohcalit maŋŋelis earenomášdivššu. Dát, ovttas buresveadjinstrategiijain, lea ruhtadoalu geahččanguovllus beaktil ja seastá, dasgo dat sáhttá váikkuhit dikšungoluide boahttevuođas. 
  • Divššu dárbbu árvvoštallan ovttatolbmuid mielde ja olbmo oaidnin ja gullan sensitiivalaččat oktagas olmmožin. 
  • Fállat earenomášdoavtterbálvalusaid gielddaide/suohkaniidda, omd. geriatriija bálvalusaid. Boarrásiidda lea lossat johtit guhkes mátkkiid dutkamušaide buohccevissui ja de fas ruovttoluotta. 
  • Fállat vuođđobálvalusaid sodebusse hámis, mii johtá miehtá Lappi. Sodebusses sáhttá ordnet ovdamearkka dihte laboratoriadutkamušaid, ja doppe doavttir sáhttá váldit álkit ja njuovžilit vuostá olbmuid ja ná fállat daid vuollegis šielmmá doavtterbálvalusaid. 
  • Ovddidit eallilan olbmuid rávvehatdoaimma dearvvašvuođadárkkistusaid ja -bálvalusaid oktavuođas. Go olbmot boarásmuvvet ja de šaddet hástalusat, maid galgá čoavdit nu, ahte ovddida ođđa doaibmamálliid maiddái dearvvašvuođabálvalusaid bealde, ovttasbarggus sosiálasurggiin. 
  • Ovddidit vuosttasdivššu rolla boahtteáiggis, dasgo dat sáhttá leat boahttevuođas mearkkašáhtti rollas, vel eanet mearkkašáhtti rollas go maid dat dál lea. 
  • Árvvoštallat makkár váikkuhusat maŋimus jagiin dahkkon ruhtageahpedemiin leat leamaš vuosttašdikšui. 
  • Vuođđudit juohke gildii/suohkanii buresveadjinguovddáža oktavuhtii bálvalanofelačča barggu, vai olbmuide oažžu rivttes bálvalusaid ja vai olbmuid bastá rávvet geavahit gáiddus- ja lagasbálvalusaid. 
  • Guottihit nannosit málle, mas leat guokte gohcci buohcciviesu. Galgá muitit stuorra lihkohisvuođaid riskkaid.  
  • Burgit Länsi-Pohja–guovllus vuogádaga, mas dearvvašvuođabálvalusat ostojuvvojit olggobealde.   
  • Bidjat deattu dasa, ahte bálvalusaid oažžu iešguđet gillii guovllu dárbbuid mielde. Lappi guovllus lea dárbu sámegielat, ruoŧagielat ja ruoššagielat bálvalusaide. Kultuvrralaš sensitiivavuohta galgá váldot vuhtii bálvalusain. Ollu turisttaid geahččanguovllus lea maid buorre ráhkkanit dasa, ahte eaŋgalasgielat dárbbašuvvojit eanet. 

Gádjunlágádus galgá gávdnot juohke Lappi gielddas 

Lappi guovllus gádjunlágádus lea álo doaibman bures, ja dat mii doaibmá bures, de dan galgá bajásdoallat. VPK-gádjunlágádusat, nappo gádjunlágádusat, main leat eaktodáhtolaš bargit, leat jávkamin gielddain. Dili galgá buoridit ja lasihit resurssaid ja rekryteret ođđa eaktodáhtolaš bargiid. 

Gádjunbálvalusaid buohta Gurutlihtu Lappi bire ulbmilin leat: 

  • Váldit vuhtii ja dorvvastit VPK-gádjunlágádusaid doaimma juohke Lappi gielddas/suohkanis. Deattuhit ođđa VPK-eaktodáhtolaččaid rekryterema ja movttiidahttit olbmuid searvat eaktodáhtolaš gádjunlágádusa doaimmaide. Buresveadjinguovlu doarju koordineret eaktodáhtolašdoaimmaid. 
  • Ovddidit gádjunbálvalusa ja vuosttasdivššu gaskasaš ovttasbarggu áššái gullevaš vuogi mielde.  
  • Sihkkarastit gádjunlágádusa juohke Lappi gildii/suohkanii.  
  • Sihkkarastit gádjunbálvalusaide iežas dorvvolašvuođalávdegotti.  
  • Bidjat resurssaid gádjunlágádussii 2020-logus nu, ahte ovddit jagiid áigge šaddan investerenváili devdo. 
  • Bidjat resurssaid rusttegiid bajásdoallamii, dasgo vai bastá doaibmat, de rusttegat galget leat ortnegis. 
  • Bajásdoallat gádjunhelikopterdoaimma. 
  • Dahkat ain ovttasbarggu eará Davviriikkaiguin gádjunbálvalusaid ja vuosttasdivššu oktavuođas. Ovdamearkka dihte jos gádjunhelikopter Aslak lea várrejuvvon, de gádjunhelikopter sáhttá girdilit veahkkin Dáža dahje Ruoŧa bealde.  
  • Ovddidit ovttasbarggu Lappi guovllu eaktodáhtolaš gádjunbálvalusain VAPEPAin.  

Hálddahus galgá leat gárvvis dustet kultuvrralaš rievdama, go bargit sirdásit buresveadjinguovlluid bargin 

Sode-guovlluide sirdáseapmi lea lunddolaš muddu maid rievdadit organisašuvnna kultuvrralaš vuogádagaid. Lea nappo buorre geahčadit ráhkaduslaš sosiálabarggu ollašuvvaneavttuid. Ulbmilin galgá leat organisašuvdna, mas dalán maid mearrádusaid dahkkit besset gullat ja diehtit dain ráhkaduslaš váttisvuođain, mat leat barggu barggadettiin boahtán ovdan. Bargosajiin máhttet dovdát dáid váttisvuođaid. Boahttevaš sode-guvlui galgá hukset vuogádaga, man bokte bargit sáhttet álkit muitalit dain váttisvuođain, maid sii barggu barggadettiin fuobmájit. 

Buresveadjinguovllu hálddahusa geahččanguovllus Gurutlihtu Lappi bire ulbmilin leat:  

  • Váldit vuhtii mearrádusaid dagadettiin guovllulaš váikkuhusaid. Hálddahus galgá leat áššedovdi ja vudjon áššiide.   
  • Bargat nana guovllulaš ekonomiija ovdii, vai dorvvastit ovttaveardásaš bálvalusaid.   

Bargiid rivttiid galgá dorvvastit ja sidjiide galget doarvái resurssat 

Lappi buresveadjinguovllus šaddá mearkkašahtti bargoaddi, ja eandaliige vuosttas guovlluváldostivrrain lea stuorra váldi das, mo mii huksegoahtit buresveadjinguovllu bargiid geahččanguovllus. Ođđa buresveadjinguovllut sáhttet eanet váldit beali dasa, jos bargit vedjet funet ja váibet ja dasa, leatgo bargit doarvái olles Lappi guovllus.  

Bargiid rivttiid ja resurssaid geahččanguovllus Gurutlihtu Lappi bire ulbmilin leat: 

  • Álggahit dalán bálkáharmoniserema ja dahkat bargogovvádusaid oktilažžan. Bargiid persovnnalaš earenomášmáhttu galgá váldot vuhtii.  
  • Rátkit sierra bargiidjođiheami ja barggu jođiheami, vai bastit sihkkarastit ovttaveardásaš meannudeapmi stuorra buresveadjinguovllus. Bargogaskavuođaáššit mannet bargoveahkajođiheddjiide ja barggu dahkamii ja árgabeaivái gullevaš áššit fas jođiheddjiide vástusuorggi mielde.   
  • Gullat bargiid ja váldit sin mielde plánet ja organiseret iežaset barggu. 
  • Bidjat návccaid buori jođiheapmái ja resurseremii. Go Lappi buresveadjinguovllu bargoaddigovva lea buorre, de dat geasuha čeahpes bargiid maid eará guovlluin bargat Lappi buresveadjinguovllus. 
  • Ovddidit bargiide dakkár vuoiggalaš bálkká, mii vástida skuvlejumi ja bargogova, ja mainna bastá eallit. 
  • Deattuhit man dehálaš bargodearvvašvuohta lea.  
  • Čoavdit bargiidvátnivuođa dainna, ahte lasihat skuvlenbáikkiid olles Lappi guovllus. Suomas lea jođus sode-suorggi bargofápmokriisa. Bálvalandárbu lassána go olbmot boarásmuvvet, muhto seammás maid sosiála- ja dearvvašvuođasuorggi ámmátolbmot báhcet ealáhahkii.  
  • Ovddidit sadjásašortnega, vai bastit dorvvastit dan, ahte bargit leat doarvái juohke dilis. Eandaliige koronaáigge sadjásašortnet leamaš dehálaš.  
  • Bidjat návccaid sámegielat bargiid rekryteremii ja skuvlejupmái.  
  • Dorvvastit ja seailluhit giellalasiid.